Eestis õppivate Valgevene tudengite algatusel tähistatakse pühapäeval, 25. märtsil Tallinnas Valgevene rahvavabariigi väljakuulutamise aastapäeva.

Eestis õppivate Valgevene tudengite initsiatiivil mälestatakse iseseisvuspäeva lillede asetamisega Vabadussõjas langenud õpilaste ja õpetajate monumendi juurde Tallinnas, et meenutada Eesti iseseisvuse eest võidelnud valgevenelasi, teatas BNS-ile Valgevene toetusgrupi liige Jevgeni Krištafovitš.

1918. aastal kuulutati välja iseseisev Valgevene riik, mida jõudsid tunnustada Eesti, Soome, Läti, Leedu, Ukraina, Tšehhoslovakkia ja Türgi valitsus. Aasta hiljem lakkas Valgevene vabariik Punaarmee sissetungi ja enamlaste poolt võimuhaaramise tõttu de facto olemast.

1919. aasta augustis liitus Valgevene kindralmajor Stanislav Bulak-Balahhovitši väeosa Eesti sõjaväe teise diviisiga, et võidelda Vabadussõjas eestlaste poolel Punaarmee vastu kuni sõja lõppemiseni. Kahe riigi vahel sõlmitud vastastikuse kaitse lepingu alusel võitles Eesti Vabadussõjas ligi tuhat siin elavat valgevenelast.

Üle maailma tähistatakse Valgevene rahvavabariigi väljakuulutamise aastapäeva mitmete ja mälestusürituste ja muude ettevõtmistega. Suurim neist leiab aset Minski kesklinnas ning selle eesmärk on lisaks aastapäeva tähistamisele meelde tuletada, et Valgevene ei ole vaba ega demokraatlik maa.

Valgevene autoritaarne president Aleksandr Lukašenka on Valgevene riigi väljakuulutamise aastapäeva tähistamise ära keelanud.

Eelmisel aastal otsustas Eesti valitsus toetada Eestis õppimisel kümnet Valgevene tudengit, kellel pole poliitilistel põhjustel võimalik jätkata oma õpinguid kodumaal. Mullu oktoobris Eestit väisanud eksiilvalitsuse Valgevene raada esinaine Ivonka Survilla rõhutas, et suurim abi Valgevene rahvale on noorte toetamine.