Eestikeelne haridus on meie riigis ainuvõimalik tee, kuid kõigil peab olema võimalus ka kvaliteetseks emakeeleõppeks.

On oluline, et vene keelt kõnelevad noored saaksid oma emakeelt säilitada. Selle õpe peab olema kvaliteetne, noored peaksid saama ka ettekujutuse vene kirjandusest.

See on iseenesestmõistetav, et ka teisted vähemusrahvad, näiteks ukrainlased, valgevenelased ning kasvõi soomlased saaksid oma emakeelt säilitada.

Vene koolide riigikeelsele õppele üleminekus ma erilist probleemi ei näe. Praegu kooskõlastamisel olev kava ei puuduta noorte emakeeleõpet. See ei ole ohustatud, emakeeleõppe areng sõltub pigem näiteks selle keele õpetajate liitude tööst.


Katariina kolledž on kahjulik

Mis puutub venekeelset kõrgharidust ning Tallinnasse planeeritavat Katariina kolledžit, siis minu isiklik arvamus selle küsimuse suhtes on päris resoluutne: see plaan on äärmiselt venekeelsete noorte vaenulik.

Ühiskonnale antakse signaal, et vene keeles saab Eesti territooriumil kõrghariduse ning eesti keel ei ole eriti oluline. Tõenäoliselt saaks venekeelne bakalaureuseõpe olema võrdlemisi ebakvaliteetne, kuna meil ei ole sellist akadeemilist kaadrit, kes suudaks tagada Tallinnas kvaliteetse venekeelse kõrghariduse andmise.

Ebakvaliteetne kõrgharidus on toob eelkõige kahju just venekeelsetele noortele. Pärast ülikooli lõpetamist avastavad vilistlased, et nad ei ole tööturul konkurentsivõimelised, kuna ei oska riigikeelt. Siis hakatakse süüdlast otsima ning loomulikult peetakse selleks taaskord Eesti riiki.

Tallinna ülikool võiks venekeelse kolledži loomise asemel kaaluda Tartu Ülikooli eeskuju, kus antakse vähese keeleoskusega noortele üks aasta süvendatud eesti keele õpet.